Kindlasti olete tähele pannud, et meil ei ole sellel aastal pesakondade infot üleval – miks? Otsustasin sellel aastal farmile ja ka kodulehele veidi teisiti läheneda ning ei pane poegimis/pesakondadeinfot ülesse, mis ei tähenda seda, et meil farmis poegimisbuumi poleks – on küll ja koguni väga ilus ja kirev seltskond on olemas ja jätkuvalt juurdegi tulemas. Sellest hoolimata ei jõua kõike ning leidsin, et end pooleks tõmmata ka ei ole mõtet, tegelen jätkuvalt küülikutega edasi – veidikene vaiksemalt, kodulehele jõuavad loomad ülesse siis, kui nad saavutavad esmase loovutusaja, ehk siis soodusmüügi perioodil (hinnad alates 15 € – ei kehti kääbustel) – loomade müügivanus alates 6 nädalat – loomad on oluliselt soodsamad, saanud kas esmase müksomatoosivastase vaktsineerimise või mitte – oleneb aastaajast. Soetades küülik selles vanuses, langeb vastutus ostjale, sest selles vanuses võib küülikupoegadel ilmneda stressi, millest nad ei pruugi välja tulla, seda ei pea juhtuma, aga sellega tuleb arvestada ja selline soetus sobib just majanduslikult arvestavale inimesele. Alates 12. nädalast hind oluliselt tõuseb ja loomad on vaktsineeritud nii müksomatoosi kui ka VHD vastu ja nende kolimisstressi taluvus on kõrgem ning nendega naljalt midagi ei juhtu.
Tänase päeva pointi juurde.
Nagu te juba teate, siis oleme küülikukasvatusega tegelenud peaaegu 12 aastat, aga ega kogemused ei välista huvitavaid/kummalisi juhtumeid. Nimelt suure ajapuuduse tõttu olen oma põhikarja üsna tagasihoidlikuks tõmmanud, võrreldes möödunud või paari aasta tagustega, aga sellest hoolimata pole olnud aega, et kõiki põhikarjaloomi ära paaritada. Mõtlete küll, et mis see ikka ära ei ole, viis minutit – ema kaenlasse, isase juurde, kolm sekundit ja valmis – ema kaenlasse tagasi ja tagasi oma kohale. No ei leia selleks aega, sest lisaks sellele on ju vaja ka puurid ja pesakastid ette valmistada. Ja selle ajapuuduse tõttu jäi paaritamata näiteks ka üks gepard reksi paar – kaalusin vahepeal isegi paari müümist, sest kaua need paaritamata loomad ikka jõude seisavad. Võtsin siis emase kaenlasse ning viisin isase juurde – teine nii hakkamist täis, haarasid üksteiselt natist kinni ja tegid “ringtantsu”, et kes enne alla annab nagu ikka eriti valmis emastega. Mõtlesin, et pildistan seda tantsu, aga selgus, et fotokas oli koju jäänud. Kogu selle tantsu iseloom oli stiilis: “kord Vestmann alla ja Piibeleht peal, kord Piibeleht all ja Vestmann peal”. Asi hakkas minu meelest huvitavamaks minema siis, kui mõlemad taguotsa kergelt kergitasid, aga samas end paaritada otseselt ka ei lasknud. Kaua sa seisad ja seda tantsu pealt vaatad, võtsin siis emase puurist välja, et vaadata, kuidas tal indlemisega lood on – vastu aga vaatab kikkis peenis. Selge, sai võetud vale loom, kuigi omastarust võtsin õige, ei saa ju päris kindel ka olla, värvus ja markeeringud samad – võtan teise, sama jutt :O Vot sulle kooki moosiga. Kummaline on see, et kumbki isane ei väljendanud agressiivsust teise suhtes, reeglina kui isase isase juurde paned, hakkab hirmus madin peale, kus karvu lendab igas ilmakaares.
Seega on mul nüüd kahe gepard reksi isase asemel hoopis kolm isast – no ega see paha ei ole, sest Pippast Pippiniks muutunud gepard on väga ilus isend. Asja teeb minule selgusetuks see, et tema sugu oli eelnevalt kontrollitud vähemalt kahel korral: esimest korda peale võõrutamist ning teisel korral, kui emaste osakonda läks. Ja mõlemal korral oli emane, mis emane – ju oli siis tegemist hilise suguküpsusega isasega, sest vahest harva esineb ka isastel emastele sarnaseid suguelundeid, kui need ei ole veel valmis. Nüüd tuleb siis oodata aega, mil mõnel gepardil on pesakond nii vana, et emast paras aeg Pippiniga paaritada.