Hubane kodu juuli

 

Selle jubeda kuumusega võideldes (palun nüüd mitte valesti aru saada, mulle endale sellised ilmad väga meeldivad, aga kui oled loomakasvataja, siis tuleb prioriteedid ümber arvestada ja loomad esikohale seada ning neile on see liig). Peamiselt kogu vabad hetked mööduvad loomade juures neid jahutades, aga on ka hetki, kus sai tehtud Isetegija juulikuu kodutööd.

Sellega oli tegelikult nii, et pikka aega ei olnud mul päris selge, mida juulisse teha. Olin kogunud mõned katkised ja väikseks jäänud teksad kõrvale, et neist midagi ilusat teha, aga mu õmblusmasin on selline nagu ta on, siis õmblemise peale ma ei panustanud. Kallis ämm lubas seekord oma masina Saaremaalt kaasa võtta ja siis saigi ka töö kohe välja mõeldud. Nimelt vajas poiste toas olev diivan hädasti uut katet. Ja tegelikult ammu olen tahtnud katsetada lapitööd,  mitte keerulist, aga midagi hästi lihtsat ja loogilist, millega ka minusugune algaja hakkama saaks. Aga milline see tehnika siis olema peaks? Materjaliks valisin enda jaoks hästi lihtsa – teksa 😀 Ja siis tuli hakata tegema suurt tööd “interneti läbilugemisega”. Tuhlasin ja otsisin, et leiaks midagi lihtsat ja ilusat. Ilusaid teksast lapitöid leidsin küll ja küll, aga tehnika jäi minule lapivõõrale inimesele ikka täitsa arusaamatuks, seega ei hakanud üldse katsetama. Ja siis leidsin enda jaoks imelihtsa ja loogilise ning iseenesest hästi armsa variandi, kuidas teha seda katet.

Esmalt lõika teksadelt sääred maha, siis lõika need ühelt poolt lahti ja vali endale sobiv ringi suurus, mida hakkad lõpuks kokku õmblema. Just nimelt – ringid. Ei mingeid ruute ega kolmnurki vaid kõige lihtsamad ringid. Joonistasin teksadele kahte suurust ringe, suuremad – millest tuli diivanikate ja väiksemad, et ära kasutada kogu võimalik pind ja vaatan, mis neist veel õmblen. Aga kindlasti õmblen neist ka veel midagi – võibolla padjakatted diivanile.

Kõige rohkem võtabki aega nende ringide joonistamine ja väljalõikamine ning siis ringidele tuleb veel omakorda sisse joonistada ruut. Sest hiljem hakkad neid ringe omavahel ruutusid pidi kokku õmblema.  Igaüks leiab endale selle kõige lihtsama ühendamise viisi, kas nelja kaupa ruuduks või siis esmalt ühe pika rivina. Mina ise eelistan neid kokku õmmelda rivide kaupa ja siis rivi korraga ühendada teisega. Nii on asi minu jaoks lihtsam.

Kui ringid omavahel ühendatud, siis tekivad sellised vahvad ruudud ja ringidest ei jää esmapilgul suurt midagi järgi, aga tagantpoolt vaadates (või, kes tahab, siis eestpoolt) on kuidagi kummaline see nn. õmblusvaru. Nüüd tuleb hakata neid nn. õmblusvarusid maha õmblema siksakiga ja nendest tekivad sellised vahvad lillekesed ringide ristumiskohtadesse. Kes tahab võib enne varude mahaõmblemist ruudu sisse paigutada ka teist värvi kanga, mina seda ei tahtnud (sest siis ei ole enam asi minu maitse järgi ja tuleb liiga “harakas”). Mulle meeldivad lihtsad, kuid kiiksuga asjad. Ja asja juures on kõige kummalisem see, et see kate ei kaalugi teab, mis palju, arvasin, et kuna tegemist teksaga, siis tuleb see üsna raske. Võta näpust. Täitsa kerge teine.  Kui ainult neid teksaseid rohkem oleks, enda voodi vajaks ka katet ja poiste voodi tahaks ka veel sarnast katet saada, siis oleks nagu komplekt koos diivanikattega.

Ja usu või mitte, see ei võtnud üldse kaua aega, ainult kolme päeva jooksul mõned tunnid. Kui oleks terve päev aega teha olnud, oleks selle päevaga valmis teinud. Nii lihtne ja nii kiiresti läheb edasi, lausa lust ja lillepidu on sellist asja teha. Kui vahepeal teksaniit otsa ei saa (mis loomulikult minul sai). Kokku kulus selle katte peale 16 paari vanu teksapükste sääri + kaks seelikut ja 4,5 rulli ehk siis 900 m teksaniiti. Ja isegi ühtegi nõela ei lõhkunud selle juures ära. Suuri ringe sain kokku 174 + 109 väiksemat. Paraku kattel sain ära kasutada ainult 140 suurt ringi, sest 34 olid stretch teksadest ja need ei tahtnud kuidagi teiste ringidega ühilduda. Teen neist 34st stretch ringist vist padjakatted. Tulebki kenasti kahe padja jagu – aga eks paistab, võibolla tuleb neist hoopis midagi muud. Kui kedagi huvitab, siis minu suure ringi läbimõõt on 18 cm ja väikesel 13 cm.

Joonlauaga ei maksa siin midagi mõõtma hakata, sest tegemist ikkagi minu esimese lapitööga ja paratamatult on siin sees väikeseid nihkeid.

Kui nüüd teksasid juurde tekib, siis saab käetoed ka teha ja plaan katet veidi pikendada, sest hetkel natuke lühike.

Nüüd tuleb veel neist kotti pandud ülejääkidest, millest ringe enam teha ei saanud suuremad lapid välja lõigata ja siis peaks proovima midagi neist kokku õmmelda. Kui siin keegi appi tuleks juhendama, kuidas seda teha, sest need on ju kõik isemõõtu tükid. Ma selles vallas ikka väga roheline.

 

 

Pildikesi diivanikatte saamisloost

Joonistatud ringid

140 lahtilõigatud
suurt ringi

Ringidele ruudud sisse

Ja kokku vuristada,
minu töö pahem pool

Parem pool ja niipalju
siis hetkel ringidest

Ringid siksakiga üle ja
tekib ristumiskohta lill

Veidi lähemalt

Pahupool

Kate diivanil

 

 

Veel sarnaseid:

Lisa kommentaar

Posts Protect Plugin by http://blog.muffs.ru