Silt: Minu tegemised

 

Septembri hubase kodu tööga pidin leppima taas ühe armsa -ga. Lihtsalt tegemisi oli piisavalt palju. Et oktoober päästa taaskordsest  mustast kassist, said mu kõrvarõngad endale ühe mõnusa, ilusa ja ka vajaliku hoidja.

Selle tegemiseks kulus üks lõuend, paras ports pitsi, tihedat kotiriiet, sururõhu püstol ja  klambrid ja loomulikult kompressor. Aga tulemus on seda väärt ja mis peaasi, et ise olen rahul.

Nüüd siis hoidik koos mõningate minu kõrvarõngastega. Kuna mul oli nagunii kõrvarõngaste  hoidikut vaja kohalikule Mardilaadale minemiseks, siis tuli neid aluseid päris mitu ja erinevates suurustes.

Kõrvarõngaste hoidik

 

Käisin eile 10.10.2011 oma 11 aastase piigaga Soutache tehnika koolitusel.

Veidi tehnika ajaloost:
Soutache on käsitöö liik, mis sai alguse Prantsusmaal  14. sajandil. Oma nimetuse sai tänu põhimaterjali kujule – siidsele palmik-paelale (soutache pr.k. palmik). Esialgu kasutati Soutache paelu riiete ja mööbliesemete kaunistamiseks, kuid hiljem kaunistasid Hollandi käsitöölised nendega ka ehteid. Ajapikku oli Soutache peaaegu unustusse vajunud, seda kasutati vaid teatrites vanaaegsete kostüümide kaunistamiseks. Eelmise sajandi viimastel aastatel hakkas see taas populaarsust koguma just ehete valmistamisel. Selle tehnika unikaalsus seisneb selles, et kahte täpselt ühesugust ehet on praktiliselt võimatu valmistada!
/allikas: BalticBeads/
Kahetunnise koolituse tulemusena valmis osalejatel kas täielikult või osaliselt üks pross või ripats, kuidas keegi seda siis lõppviimistlusena käsitles.
Lootsin salamisi, et igaüks saab endale sobivat värvi paelad ise valida, aga ei. Ette anti roosa, hallikas ja roheline pael. Ainus, mida valida sai oli ettantud kividest peamine kivi, mille ümber kogu krempel valmistada. Valida oli ümarate ja paari ovaalse kivi vahel. Kuna soovisin kindlalt ovaalset, siis ainus (minu jaoks neutraalne kivi oli see roosa, kuigi minu roosa vaimustus on möödas). Öeldakse ju küll, et iga naise elus on roosa periood, on see siis varem või hiljem, aga olemata see ei jää.
Ja edasi saime valida kolm suuremat pärlit (taas valikutes: roosa, rohelise ja valge vahel). Valisin valged, aga kolmandat kivi oma töös ei kasutanud, Tegin küll selle saba valmis, aga mis siia ei sobi, see ei sobi 😛 Lõpptulemusega täitsa rahul, ikkagi tegu esimese katsetuse tulemusega. Nüüd siis paelu ja muid tarvikuid soetama ja vaatame, mis edasi saab. Töö ise on hästi aeganõudev ja silmi pingutav. Muidugi ei maksa ära unustada läbitorgatud näpud… 😀 Aga asi on seda vaeva väärt.

Kui tütar enda oma ka ära lõpetab, siis panen siia tema ümmarguse prossi ka.

 

Pross	Pross teise nurga alt