Oleme kaks viimast aastat pidanud müksomatoosi puhangutel silma peal ning piirkondi kaardistanud. Meile teadaolevad müksomatoosi piirkonnad Eestis leiad kaardilt. Need on piirkonnad, kus kasvataja ise (kelle farmis hetkel on) või piirkonna loomaarst on meile teada andnud, et selles piirkonnas on müksomatoosi puhang.
Müksomatoos on laastav viiruslik haigus küülikute ja jäneste (loom, kes elab metsas) seas. Haigus sai alguse jäneste seast, kes tulid 50 aastat tagasi Inglismaalt. Haigust tutvustati Austraaliale, et nad saaksid oma jäneste probleemi kontrolli alla. Esmakordselt testiti müksomatoosi edukalt 1938 aastal Austraalias ning haigust levitati 1950 aastal, mille tulemusena saavutati 99% suremus haigestunute seas. Esimese kahe aastaga vähenes Austraalias jäneste populatsioon 600 miljonilt isendilt alla 100 miljonini.
Fotol küülikud ümber veelätte Wardang´i saarel Austraalias 1938 aastal, mil otsustati kasutada bioloogilist tõrjevahendit jäneste populatsiooni peatamiseks.
Haigusele on vastuvõtlikud ka küülikud. Igal aastal on surmajuhtumeid nii küülikufarmides, kui ka kodus peetavate lemmikküülikute seas. Just nendes farmides, kus ei viida läbi igaaastast profülaktilist vaktsineerimist.
Levik
Müksomatoos levib jäneste, sääskede, kärbeste, kirpude, puukide, inimeste kaudu, kes on mehaanilised vektorid haiguse levikul.
Lemmikutest on kõige suurema riskiga just need, kes elavad õues. Eriti kui neil on mingil viisil võimalik kontakteeruda jänesega (söövad rohtu, või jalutavad rohul, millel on käinud haigestunud jänes). Samuti kannavad haigust edasi kärbsed-sääsed (nende veres võib haigus püsida elus mitmeid kuid). Küülikukasvataja kellel on koer, kes võib ajada jänest taga või võib aeda külastada uudishimulik rebane, kes luusib ümber küülikupuuride – pead eriti valvas olema.
Lemmikud, kes elavad ainult toas ja õues ei käi, on ka ohustatud, kuid väiksema riskifaktoriga.
* Sääsed-kärbsed, võivad viiruse sinu lemmikuni toimetada,
* Kärbsed, kes on nakatunud müksomatoosi (kärbsed elavad kuid kuivatatud heinas edasi)
Haigus levib reeglina putukahammustuse tagajärjel (kärbsed-sääsed, puugid ja kirbud), kes kannavad endaga Myxoma viirust. Samuti on küülikult- küülikule levik võimalik. Haiguse peiteperiood on minimaalselt 5 ja maksimaalselt 14 päeva. Peiteaeg on aeg, mil loom puutus esmakordselt kokku haiguse kandjaga, kuni esmaste sümptomite ilmnemiseni.
Sümptomid ja nähud:
Viirus paljuneb enamjaolt pehmetes kudedes, nagu silmade ümbrus, nina, nägu, pehme nahk kõrvade sees, ka päraku ja suguelundite ümber. Esmane sümptom on see, kui looma nägu (silmad ja nina) lähevad paiste (tihti aetakse seda segamini mesilase – herilase nõelamisega). “Unine pilk” on klassikaline sümptom koos ülespaistetanud mokkade, veidi paistes kõrvade sisepindade ning suguelundite ümbrusega, mis on punased ja paistes.
Mõni tund pärast nakatumist on märgata juba kerget punetust ümber looma silmade ning kõrvad hakkavad kergelt lonti vajuma.
Silmad hakkavad kinni vajuma ja loomale tekib nn “unine pilk”.
Kõrvades on märgata kerget paistetust ja kõrvad on katsudes tulikuumad.
Ümber suguelundite on märgata kerget punetust ning paistetust.
Fotod: West Australian Rabbit Council Online
Mõne päeva möödudes need paistetused võivad muutuda drastiliselt ning põhjustada looma pimedaks jäämist. Nägu võib moonduda mille tagajärjel on loomal praktiliselt võimatu süüa ja juua. Enimlevinud järg haigusele on surm, millele eelneb kopsude infektsioon, mis ilmneb reeglina umbes 8 päeval pärast esmaste sümptomite ilmnemist. Kui loom jõuab müksomatoosi lõppfaasi, siis on pilt loomast õõvastav. Mitmed sidekestapõletikud koos pea ja suguelundite paisete ning kühmudega üle terve keha.
Mis juhtub kui küülik on nakatunud müksomatoosi?
Müksomatoosil on 2 vormi. Akuutne vorm – kiire surmaga ja pikaajaline krooniline vorm.
Akuutsel vormil on mõni üksik nähtav sümptom. Enamjaolt näete ainult surnuid küülikuid puuris, ilma visuaalsete müksomatoosi nähtudeta. Nakatuda võivad küülikud igas vanuses. Kui olla väga tähelepanelik, siis 1-2 päeva enne surma võib näha kerget punetust silmades. Selleks ajaks on looma kehatemperatuur tõusnud 40,5 – 41,1 kraadini (küüliku normaalne temperatuur on 37 – 39,4 kraadi). Tekib isutus.
Fotol kaks küülikut, kellel on silmad, suu ja pea kergelt üles paistetanud. Tekkinud nn “suur pea”
Foto Scott Nimmo
Kroonilisel vormil paistetavad suurel määral ülesse silmalaud, huuled, nägu vahest ka kõrvad. Mõnikord kutsutakse seda ka suure pea haiguseks. Teiseks sümptomiks, mis müksomatoosi kinnitab, on paistetus looma päraku ümbruses emastel ja isastel munandite ning eesnaha paistetus. Kui eelnimetatud tursed on koos silmalaugude paistetusega, siis võid päris kindel olla, et tegemist on müksomatoosiga.
Haigus levib kõige enam hilissuvel ja varasügisel juulist – oktoobrini, kui on liikvel kõige rohkem sääski.
Valgel küülikul, kellel on näha tüüpilist “unist pilku” ja hallikal küülikul üles paistetanud ja lisaks võite looma küljel näha munakujulisi turseid (nagu herilase nõelatud). Tihti aetakse just sellist paistetust segi mesilase või herilase nõelamisega ja hakatakse looma antibiootikumidega ravima.
Ravi
Paraku seda haigust ei ole võimalik ravida. Antibiootikumid on ebaefektiivsed selle viiruse puhul, sest loomal kaob küll ära kliiniline haiguspilt. Paraku jääb ta terve oma elu müksomatoosi kandjaks ja levitajaks ning on ohuks kõikidele ümbruskaudsetele küülikutele ning jänestele.
Fotol küülik, kelle haigusnähud on jõudnud lõppstaadiumisse, kus on näha mädased kärnad looma näos, kõrvadel ja käppadel. Foto Blackwell Publishing
Ennetamine
Haigust on võimalik ennetada, kui loomad vaktsineerida.
Eestis on kasutusel müksomatoosi vaktsiin nimega Myxoren ja saadaval üle Eesti kõikides loomakliinikutes.
Kui sul farmis on juba müksomatoosipuhang ja sa alles nüüd vaktsineerid oma loomad, siis need, kes on viirusekandjad, haigestuvad ja surevad reeglina 14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Terved loomad ei haigestu ning jäävad elama. Haigestunud küülikud tuleb paraku hävitada ja põletada ning tuhk matta. Nii saad haiguse leviku kontrolli alla. Kõik farmis olev inventar tuleb desinfitseerida tugeva deso-lahusega ja/või tulega. Kui farmis on müksomatoosi ka varem esinenud, siis loomi tuleb vaktsineerida kindla graafiku järgi (esimene vaktsineerimine teha loomadele siis, kui nad on nelja nädalased, teine 10 nädala vanustele poegadele, ehk siis kuus nädalat hiljem pärast esimest vaktsineerimist, kolmas vaktsineerimine teha 12 elunädalal, ehk siis kaks nädalat pärast teist vaktsineerimist ning edasi juba iga 6 kuu tagant ja nii 3 aastat järjest). Müksomatoosi viirus võib elada pinnases 3 aastat. Pärast seda võid vaktsineerida loomi vastavalt vaktsiini pakendil olevale juhendile nagu ikka.
Kui mõnel loomal tekib näos paistetus või kühmud, mõõda koheselt looma kehatemperatuuri ja kui see ületab 40 kraadi, tuleb loom viia karantiini ja võta ühendust oma (piirkondliku) loomaarstiga, kes diagnoosib haiguse ning annab edasiseks täpsed juhised. Kuna haigus on väga nakkav ja surmav, on vaja haiguskahtlusega loom karantiini panna ning teavitada sellest kindlasti loomaarsti. Kui jätta haige loom tähelepanuta, lootes, et ta on terve siis võib see hiljem hävitada kogu karja.
Mida teha pärast, kui müksomatoos farmis on olnud?
Kui farmis haigus juba sees on, siis mida peale hakata?
Kui haigus ilmneb, siis esimene asi, mis teha tuleb, on
* ja haiguse kinnituse saamisel haigestunud loomad hävitada.
Kui oled saatnud vähemalt ühe haigestunud looma laborisse uuringutele ning teised hukanud ning põletanud ja tuha maha matnud, tuleb ette võtta kogu farmi suurpuhastus.
1. Kui kasutad puitpuure, siis need puurid, kus olid sees haigestunud loomad, tuleb välja viia ning põletada, sest neid puure edaspidi enam kasutada ei tohi. Haigus pesitseb puidus aastaid edasi ning uued loomad võivad taas müksomatoosi haigestuda. Selleks tehke eemale üks eraldi lõkkehunnik, kuhu hakkad kandma kogu põletamisele minevat materjali.
2. Kui puurid välja viidud, puhasta ülejäänud puurid kogu allapanust. Vii välja selleks ettenähtud lõkkehunnikusse, samuti kogu sõnnik puuride alt.
3. Kui puurid puhtaks tehtud ning puuridealune sõnnik ka ära viidud ning rohkem midagi lõkkesse vaja viia ei ole, pange tuli otsa. Seda vist mainima ei pea, et lõket ei tohi järelvalveta jätta.
4. Kui tegemist sisetingimustes oleva küüliklaga siis järgmisena tuleb ette võtta mehaaniline puuride ja farmi pesu. Kogu inventar (joogitopsid, söögikausid, heinasöötmed, millega oma loomi puhastad/harjad, küüsi lõikad jne tuleb pesta). Ühesõnaga kõik asjad, mis puutuvad küülikutega kokku.
Ära unusta ka pesakaste! Ei soovita seda teha survepesuriga, sest survepesuriga lööd haigustekitajad õhku laiali ning mingi aja pärast “sajavad” need uuesti küüliklasse alla. Seepärast tulebki seda teha vanamoodsalt mehaaniliselt harja ja näiteks rohelise seebi veega. Hiljem tuleb kogu farm desinfitseerida kas Virkon S või muu tugevatoimelise desinfitseeriva vahendiga. Tee kõige vängem lubatud lahus ning desinfitseerige sellega kogu küülikla ja inventar.
Kui ei hukka haigustunnustega loomi vaid jääd ootama nende tervenemist, siis paned sellega riski kogu oma ülejäänud karja. Lisaks lähedal asuvad küülikud ning ka jänesed metsas.
Osad loomad tulevad sellest haigusest eluga küll välja, kuid tuleb meeles pidada seda, et nadjäävad terveks oma eluks haiguskandjaks ning on suureks riskiks teistele farmis olevatele küülikutele! Seetõttu tulebki KÕIK haigustunnustega loomad hukata, nii kurb, kui see ka ei ole! Müksomatoosis loomadele kehtib paljudes riikides ravikeeld, paraku Eesti selle alla veel ei kuulu. Paljud loomaarstid hakkavad neid ravima ning hiljem kiitlevad, et ravisid müksomatoosis looma “terveks”.
Allpool saad lugeda ka MÜ nakkushaiguste õppejõu Jaagup Alaotsa poolt kirjutatud artiklit loomaarstidele. Mida ette võtta haiguskahtluse ning haigestunud loomadega.
Kui see tehtud, võta ette re-vaktsineerimine. Kõik loomad, kes ei ole haiguskandjad jäävad terveks ning ei haigestu müksomatoosi 14 päeva jooksul pärast revaktsineerimist. Kõik loomad, kes on haiguskandjad ning neil on vaktsineerimise ajal haiguse peiteperiood, nemad haigestuvad või surevad 1 – 14 päeva hiljem pärast re-vaktsineerimist. Kui see juhtub, tuleb sul veelkord ette võtta küülikla ning inventari suurpuhastus ja desinfitseerimine ja põletamine. Kõik omas järjekorras. Kui midagi vahele jätad, oled tagasi “surnud ringis”, mis ei näigi kunagi lõppevat. Kui viid läbi kõik ettevaatusabinõud, siis võid pääseda nende kaotustega, mis senini juba ilmnenud on ja rohkem haigestunud loomi juurde ei teki.
Haiguse ajal vaktsineerimisest:
Kui oled kõik loomad re-vaktsineerinud, siis ei tohi ära unustada ka 4 nädala vanuseid poegi.
* Esmakordselt tuleb vaktsineerida kõik pojad, kes on saavutanud vanuse 4 nädalat. Varem ei tohi, sest loom pole selleks veel füüsiliselt valmis ning võid ta sellega kogemata tappa.
* Teine kord 6 nädalat hiljem, kui loom on 10 nädalane
* kolmas kord siis, kui nad on 3 kuused, ehk kaks nädalat hiljem pärast teist vaktsineerimist.
* ja edaspidi iga 6 kuu tagant.
Seda tuleb teha regulaarselt 3 aastat järjest, sest 3 aastat on periood, millal müksomatoosi viirus püsib farmis elusana. Kui seda teha, siis oledki pääsenud. Kui aga neist vaktsineerimisreeglitest kinni ei peeta, oled varsti tagasi seal, kust alustasid. Pärast 3 aastast kindlat vaktsineerimisplaani võid jätkata vaktsineerimistega vastavalt pudelil olevale soovitusele.
Kui 2009 aastal oli veel vaktsineerimine 1 x aastas, siis nüüd on pudelil 2 x aastas, iga 6 kuu tagant. See on seetõttu nii, kuna Eestis on mitu aastat järjest olnud suured müksomatoosi puhangud, mis paraku iga aastaga laienevad. Kui puhangud vähenevad, siis ka vaktsineerimissagedus väheneb. Seni kuni oleme kõrgendatud ohuga piirkonnas, tuleb seda teha iga 6 kuu tagant ka kõigil teistel kasvatajatel, k.a. lemmikloomapidajatel.
Paar farmi on saatnud meile ka haigestunud loomadest pilte
Et näidata teile erinevaid kulgemisprotsesse. Paraku selle haigusealane kirjandus ja fotomaterjal on üsna kesine. Seega suured tänud neile ette ja kiiret haigusest vabanemist!
Silmad punetavad ja on hakanud tekkima nn. “unised silmad”
Laigud kõrvades, siin on nad kergelt lillakad ning üksikud.
Päraku ja suguelundite ümbrus kergelt punetav ning tursunud.
Siin on kõrvas suur lillakas täpp, küll on haiguskulg levinud kaugemale algstaadiumist ning näha on juba kergeid kühme ehk sõlmekesi. Kühmud/sõlmed kõrvadel on väga hästi märgata.
Sõlmed looma silmade ja koonu ümber on hästi märgatavad.
Nagu on ka fotol hästi näha, siis looma nägu on juba moondunud ja paistes. Sõlmedele nii ninal kui ka silmade ümber on hakanud tekkima koorikud, mis tähendavad seda, et sõlmedes on mäda ning varsti hakkavad
sõlmed seda eritama.
Kaugele levinud müksomatoosis küüliku nägu. Näha on mädakolded, mis on levinud üle küüliku näo…
Mädakolded ümber nina ning lõua all. Selliste kolletega küülik piinleb suurtes valudes.
Sama küüliku pea ülaltvaates.
Kõhualune, jalgadel ja sabaalusel on kolded, suguelundid on paistes ning kolletes.
Käpp, milles on mädakolded, sellele astumine on piinarikas.
Kõrvas sees on sõlmed, millest saavad alguse tõsised mädakolded.
Nakkuse algus, kus näha on prantsuse pässil silmadele tekkinud sõlmed, nina on kergelt üles paistetanud.
Loomal on suguelunditel näha punetusi ning paistetust.
Kindlasti loe ka seda, et aru saada, kui ohtlik on see haigus. Miks seda ravida ei tohi, miks haigestunud loomade liha ei tohi süüa jne.
Kus saab loomad lasta vaktsineerida või arsti farmi kutsuda?
Oma loomad vaktsineerida neis loomakliinikutes:
Tartus
R-Kliinik, aadressil Nooruse 14
Rakveres
Viivo Võlu loomakliinik, aadressil Küti 5
Viivo Võlu, Koljakul, Vihula vallas
Haapsalus
Haapsalu Vetapteek OÜ, aadressil Posti 5
Pärnus
Kenno loomakliinik, aadressil Tallinna mnt. 77
Küülikuidvaktsineerivad ka teised loomakliinikud, aga enne, kui vaktsineerima lähed, võta erinevate kliinikutega oma piirkonnas ühendust, et uurida järgi hind ja kas hetkel on neid võimalik vaktsineerida. Kui on hooaeg alanud, siis vaktsiinivarud loomakliinikutest kaovad kiiresti. Et vältida ilmaasjata kohaleminekut.
Kasutatud materjalid:
* Rabbit Production Eight Edition by J.I McNitt Ph.D, N.M Patton D.V.M. Ph.D, P.R. Cheeke Ph.D, S.D. Lukefahr Ph.D.
* Rabbit Welfare Association UK
* Blackwell Publishing
* The Ultimate Rabbit Medicine Resource E.van Praag Ph.D
* West Australian Rabbit Council Online
* Eesti Loomaarstlik Ringvaade
* France and the unknown blogi
* Suured tänud fotode eest farmidele, kes ise selle haigusega hetkel kimpus!
Uued postitused