RCD (Rabbit Calicivirus Disease) ehk Küülikute Caliciviirus
VHD/RHD/RCD Viiruslik Hemorraagia e. Küülikute Caliciviirus
VHD (Viral Hemorrhagic Disease) ehk Viiruslik Hemorraagia
RHD (Rabbit Hemorrhagic Disease) ehk Küülikute Hemorraagia
Definitsioon
RCD on viiruslik haigus küülikutele (Oryctolagus cuniculus),mis toob endaga kaasa hepaatilisi, sisikonna ja lümfide kärbumise ja kaaluka pöördumatu veresoonte hüübimise.
Haigestumine ja suremus
VHD avastati esmakordselt 1984 aastal Hiinas. Arvatakse, et VHD oli samal ajal ka Saksamaal. Pärast seda on VHD´d olnud paljudes Euroopa- ja Aasia riikides. Raske on öelda, kust haigus esmakordselt alguse sai, sest hiinlased avastasid VHD esmakordselt angoora küülikul, kes oli sisse toodud Saksamaalt. Kas loomal olid enne Hiinasse jõudmist viirus olemas või mitte pole kindlaks tehtud. Kuid viiruse käik on igal pool ühesugune olnud. VHD toob endaga kaasa hukutava tulemuse.
VHD haigestumise protsent on väga kõrge. VHD´sse haigestuvad enamjaolt täiskasvanud küülikud. Kuid on märgatud haigestumist ka noortel üle 8 nädala vanustel küülikutel. Alla 8 nädala vanuseid küülikuid päästab emapoolne immuunsus lähisugulusviiruse vastu või jääb tänu väheküpsele maksale, mis ei ole reeglina nii vastuvõtlik. Suremus VHD´sse on 95 – 100%. Peiteaeg viirusel on 48 – 72 tundi. VHD kuulub Caliciviridae viiruste perekonda.
Viiruse teekond
Viiruse teekonda peremehesse pole suudetud veel päris kindlalt määrata. Seni on tuvastatud, et viirus levib hingamisteede, seedetrakti, lihasesiseselt, vere ja kriimustuste ning haavandite kaudu. Ka kannavad viirust edasi inimesed, linnud, koerad-kassid, närilised, putukad ja jänesed (loom, kes elab metsas).
Haiguse kulg
Haigusel on 3 raskusastet. Kõige ägedam vorm on kus ei näe midagi muud kui ainult laipu puuris. Kus noored ja täiskasvanud loomad surevad äkki 6 – 24 tunni jooksul ilma igasuguse põhjuseta.
Teine äge vorm (kõige levinum) on kus loom näitab depressiooni märke, loom on ärritunud, tekib isutus, loomal on raskused hingamisega, tahapainutuskrambid, paterdus, samuti võib erituda ninast verist lima. Selline küülik sureb 1-2 päeva jooksul, kus eelnimetatud sümptomitele enne surma lisanduvad koordinatsioonihäired, värinad ja valud. Kui nakatunud küülikuid esmakordselt uuriti, siis küülikute temperatuur (pärakust mõõdetuna) tõuseb 40,5 kraadini või rohkem. (normaalne temperatuur on 37 – 39,4 kraadi).
Kolmas vorm on neist kõige kergem, küülik küll haigestub, kuid siis paraneb ja saavutab immuunsuse ja rohkem ei haigestu.
Farmi diagnoos
Eeldatava diagnoosi võib panna farmis siis, kui lühikese aja jooksul on farmis mitmetel küülikutel esinenud põhjuseta äkksurma. Loomadel on esinenud letargiat ja palavikku ning iseloomulikku maksakärbumist ning esinenud verevalumeid. Sellise kahtluse korral saatke laip laborisse, kus uuritakse edasi maksa, verd ja seerumit, neerud, kopsud, sooled ja aju.
VHD-ga segiaetavad diagnoosid
On mõned küülikute haigused mida aetakse suhteliselt tihti segi VHD´ga. Pastörelloos (nohin), põhjustab küülikutel kopsupõletikku ja on üks levinumaid küülikute haiguseid. Kuigi see haigus põhjustab selget kopsupõletikku, kopsude tihenemist ja mädapaiseid, mida ei esine aga VHD juures. Ägedat bakterieemiat või veremürgitust koos teisejärgulise veenide verevalumitega aetakse samuti tihti segi VHD´ga. Ka see võib esile tuua mitmeid verevalumeid organites ja maksa kärbumise. Sooltepõletik põhjustatud E.coli või Clostridium perfringens E tüüp võib põhjustada selliseid verevalumi sündroomi. Samuti on paljud asjad seotud küülikutele suu kaudu manustatavatel antibiootikumidega.
Lahkamistulemused
Haigestunud küülikuid lahates, on leitud järjepidev patoloogiline kahjustus. Nagu haiguse nimigi ütleb, siis kõige levinumad leiud on hemorraagia nähud kõikides organites. Kopsudel on näha nõelapea kuni oa suurused verevalumeid. Samasuguseid verevalumeid esineb ka bronhides ja kopsutorudes ja samuti hingetorus.
Nagu pildil näha on kopsudel näha suured verevalumid
Samuti võivad verevalumid esineda nina limaskestas ja kurgus. Ka esinevad verevalumid sageli maksas, neerudes, põrnas, südames ja lümfisõlmedes, harknäärmes ja mõnikord ka seedetraktis. Põrn on reeglina paksenenud ja musta värvi ning selgelt eristatavate ümarate äärtega. Ka neerud võivad tunduda mustana. On näha ka palju peensoolepõletikke koos väikese seedekulgla kärbumistega, kuid kõhulahtisust tavaliselt ei esine, sest küülik sureb pea alati enne kui seedehäired ilmnevad. Verine eritis ninast koos mõõduka temperatuuriga on reeglina esimeseks hoiatuseks.
Pildil on näha ninast imbuvat verist lima
Teine suurem kahjustus on leitud maksas. Maks on väga paistes, võrkja mustriga ja punakaspruuni värvi. Maksa kude murdub kergesti. Uurides maksa mikroskoobi all, on näha palju surnud rakke ning põletikku. Samuti on leitud vaskulaarset tromboosi (vereklombid veenides). Vereklompe pole nähtud mitte ainult maksas vaid ka teistes organites. Küülikute surma peamiseks põhjuseks on neerupuudulikkus. On nähtud infarkte, mille on tekitanud veresoonte klombid ajus. Tuumasiseseid suletisi on nähtud nii maksas, põrnas kui ka neerudes.
Piltidel on nakatunud maks, näha on võrkjas, habras muster
Pildil terve looma maks
Nakatunud neer
Põrn on oluliselt suurenenud
Südamel on näha suuri verevalumeid
Ravi
VHD areneb edasi sellise kiirusega ja tapab nii kiiresti, et ravida pole võimalik.
Ennetamine
Ainuke võimalus on seda ära hoida vaktsineerimise teel. Samuti viiruse ärahoidmisel on väga oluline desinfitseerimine ja sanitaarsed pidamistingimused. Oluline on panna uued ostetud ja näitustel ning laatadel osalenud loomad karantiini. Kuna VHD peiteaeg on lühike piisab karantiinist ühest nädalast, kuid teisi haigusi arvestades on mõistlik loomi hoida karantiinis 2 nädalat. Viirusel on lihtne sissepääs just nendesse riikidesse kus haigust kunagi varem esinenud pole, aga tulemused on laastavad. Miljonid küülikud üle maailma on kokku varisenud just selle viiruse pärast ja karta on, et miljonid veel seda teevad, kui ei võeta ette ennetavaid meetmeid. Eestis on saadaval selleks vaktsiin Cunipravac RHD ja Pestorin.
Kas RCD on tõesti sama haigus mis VHD/RCD?
* Jah on küll sama haigus.
Miks RCD/VHD “Küülikute viiruslik hemorraagia” nimetati ümber RCD-ks “Küülikute caliciviiruseks”?
* Kolmeaastane uurismustöö tulemusena CSIRO Austraalia Loomatervise Laboratooriumis (Australian Animal Health Laboratory), kus küülikud nakatati caliciviirusega ei surnud hemorraagiasse. Seega “Küülikute Viiruslik Hemorraagia” on haigusele vale nimi. Ja haigus nimetati ümber Küülikute caliciviiruseks, kuna see viirus kuulub Caliciviridae perekonda.
Mis asi on Caliciviirus?
* Caliciviirus kuulub Caliciviridae viiruste perekonda. See on erinev viiruste grupp, millel on hulk kliinilisi haigustunnuseid. Kõige tuntum caliciviirus on kassi caliciviirus, mis põhjustab gripinähtudega haigust kassidel ehk kassigrippi. Viiruseid ei klassifitseerita nende haigustüüpide ja sümptomite järgi, mida nad põhjustavad. Klassifitseerimise aluseks on asukohakriteeriumid nagu füüsikaliskeemilised omadused, proteiini struktuur, genoomi korraldus ja viiruse strateegia. Küülikute caliciviirus on pandud Caliciviridae perekonda baseerudes erinevatel tulemustel, mida see esile kutsub.
Kas RCD kandub edasi ka geneetilisel teel?
* Laboratoorsed uuringud näitavad, et RCD ei kandu edasi geneetilisel teel. See on looduslikult leviv viirus, mis on laialt levinud just põhja poolkeral. Esmakordselt mainiti haigust 1984 aastal Hiinas ja 1986 Euroopas. Viimased uuringud näitavad, et RCD oli vähem viirusliku vormina levinud küülikute seas juba aastakümneid.
Kas küülikupojad, kes on nakatunud RCD-sse saavutavad immuunsuse eluka ajaks?
* Euroopa küülikupojad, kes on nooremad kui 8 nädalat ei sure RCD-sse isegi siis, kui nad on nakatunud. On alust arvata, et noored pojad toodavad antikehasid, saavutavad immuunsuse ja elavad edasi ning neid saab edukalt kasutada järgmine aasta põhikarjas. Emalt saadud antikehad võivad tekitada noortel immuunsuse, kuigi see immuunsus on väga lühike. Järgmine sündiv generatsioon ei oma seda immuunsust ja haigus võib jälle lõkkele lüüa, kui ennetavaid meetmeid kasutusele ei võeta.
Miks küülikupojad 5 – 8 nädalat elavad RCD üle?
* See pole päris kindel, kuid spekuleeritakse, et küüliku tittedel on suhteliselt ebaküps immuunsüsteem ja see ei suuda toota piisavalt kemikaale, mis tekitavad verevalumeid, mis ongi peamiseks surmapõhjuseks.
Kasutatud materjalid:
* Rabbit Production Eight Edition by J.I McNitt Ph.D, N.M Patton D.V.M. Ph.D, P.R. Cheeke Ph.D, S.D. Lukefahr Ph.D.
Uued postitused