Mõned anomaaliad, mis esinevad ainult kääbusküülikutel. Peamiselt hermeliinidel ja hermeliin fuchs küülikutel. Tegemist on geneetilise anomaaliaga ja tingitud õnnetu kääbusgeeni kokkusattumisel. Paljud kasvatajad ei teagi neist midagi või miks need üldse juhtuvad. Mõned anomaaliad võivad esineda ka teiste kääbus tõugude juures aga enamasti just hermeliinide juures, kuna hermeliini aretustöös neid kasutati.
Peanut
Kui kääbusküülikute pesakondades sünnib väga väikeseid poegi, kutsutakse neid „peanut´ideks”. Nad on vähemalt poole väiksemad oma pesakonna kaaslastest. Neil on kummis/pundunud pea ja kitsas tagaosa.
„Peanut” ilmub pesakonda, kui poeg pärib vanamatelt kahekordse kääbusgeeni. See tähendab seda, et poeg saab mõlemalt vanemalt kääbusgeeni. Kui need n.n. „peanut” pojad pesas ilmuvad, siis võite kindlad olla, et poeg päris mõlemalt vanemat ühe kääbusgeeni ja samas on see teile tõestuseks, et tegemist on nn tõeliste kääbustega. Suuremad kääbused, e. võlts kääbused, ei tooda kunagi ühtegi „peanut” poega. Enamik kasvatajaid eemaldavad “peanut” pojad kiiresti pesast, nad on nii väikesed, et võivad pesas kaotsi minna ja seega pesa põhjas lagunema hakata ja see protsess paneb ülejäänud pesakonna suure riski alla. On räägitud, et on olemas ka täiskasvanud “peanut” isendeid, kuid seda ei taheta hästi uskuda. Võibolla oli tegemist lihtsalt kasvult väga väikeste isenditega või mõni muu kääbusgeeni omapäraga.
gg = Kahekordne kääbusgeen “peanut”
Gg = Normaal kääbus
GG = Võlts kääbus, ehk siis suuremat sorti kääbusküülik.
„Peanut” küülikuid ei ole mõtet päästa, sest nad surevad mõne aja möödudes nii või naa. Reeglina need pojad üle nädala ei ela. Põhjus, miks nad kunagi elama ei jää, võib peituda nende arenemata tagakehas, kuna nende seedekulgla pole välja arenenud ja nad ei suuda toitu seedida. Kõige mõttekam tegu, mida teha „peanut” poja avastamisel pesakonnas, on nad kohe välja prakeerida.
Max Factor
Max Factor geen on nimetatud tema esialgse kandja järgi, hermeliinküüliku isase järgi, uskuge või mitte, aga tema nimi oli Max. (Soomlased väidavad, et Max toodi USAst Euroopasse, kuid USA väidab, et Max toodi Saksamaalt USAsse). Samas arvavad ameeriklased, et Max Factor (MF) geen eksisteeris palju varem enne selle geeni nimetamist, ainult siis veel ei teatud, millega tegu oli. Reeglina on enamus sellise geeni omanikke hukule määratud, sest nad ei pruugi seda üle elada, kuid samas on ka neid, kes elavad kenasti vaatamata oma visuaalsele probleemile. MF pojad on reeglina pimedad just tänu oma sünnist saati avatud silmade tõttu ja peamiselt on nad hädas silmapõletikega, mis nende elukvaliteeti vähendab.
Tegemist on retsessiivse geeniga ja selle välja löömiseks järglastel, peavad mõlemad vanemad olema selle kandjad. Neid kutsutakse tihti ka „konnadeks” just nende välimuse pärast. Enim levinud „sümptomid” on: üks või mõlemad silmad on sünnihetkest alates avatud ja/või jalgade mõningane või täielik deformatsioon. Mõnikord on esijalgade asemel paar lestasid, ilma varvasteta ja mõnikord ka ülearune varvas. Tagajalad on reeglina väändunud sissepoole nagu deformeerunud jäsemed ikka. Topelt MF geeni omaval küülikul on ka looma kasukas teistsugust tüüpi, väga inimese juuste sarnane. Kummaline on see, kui MF geen mõjub üldiselt nii halvasti, siis MF kandjad võivad edasi anda parimat kehatüüpi ja karvastikku. MF kandjatel on reeglina tihedam karvkate ja pikem tutt kõrvade vahel, mis annab suurema pea, lühemate kõrvade ja tugevama luustiku mulje.
Kui kahte MF kandjat omavahel paaritada, siis reeglina sünnib pesakonnas 25% normaalseid MF geeni vabad küülikuid, 50% on hetero kandjad (geeni kandjad ilma visuaalse näitajata) ja 25% on visuaalse näitajaga MF geeni kandjad. Enamik MF visuaalse näitajata geeni kandjatest on näituste võitjad ja see on ka põhjus, miks neid paarituste juures palju kasutatakse. USAs on 80% kääbusküülikutest näituste võitjad just MF geeni kandjad, sest nende küülikute kasukas on tunduvalt parem kui teistel sama tõu esindajatel. MF geeni on avastatud Soomes enamjaolt just Rootsist imporditud kääbusküülikutel. Märgatud on Max Factor geeni Soome hermeliinidel ja lõvilakkadel.
Hippo
See on tundmatu mutatsiooni vorm, kuid paistab olevat retsessiivne ja kääbusgeeniga suguluses. See võib olla teine vorm kääbusgeenil või MF. See on üldiselt uus mutatsioon, mida on avastatud viimasel paaril aastal. Kuid on muutunud sama levinuks kui MF geen. Selle levinuim sümptom on saba puudus. Hippol on lühike ja lai pea, jässakad jalad ning voldiline nahk. Arvatavasti selletõttu on “hippo” ka nime saanud kuna näeb välja justkui jõehobu. Hippod sünnivad reeglina surnult, kuid on ka erandeid. Alloleval fotodel sündinud hippo isend oli elus ja elas kokku 5 päeva enne kui suri. Kuna taheti näha kas ja kui kaua hippod elavad ja kas nad suudavad elada normaalselt. Hippo sündis kahest uuest hermeliinist, mis farmi toodi. Emase küüliku endine omanik rääkis, et neid hipposid esines tal üsna tihti ja isase liini pidi pidid hippo pojad väga levinud olema. Kuna me ei olnud neist midagi varem kuulnud ega näinud. Ta ei kasvanud eriti, arvatakse, et ta suri alatoitumuse tagajärjel, võimalik, et oli liiga väike võistlemaks teiste poegadega.
Fotol 1 päeva vanune hippo poeg
Fotol 4 päev vanune hippo poeg paremal koos oma samavana pesakaaslasega.
Uued postitused