Kõik farmis olevad põhikarja loomad ja ka müügiks mõeldud loomad tuleb soovitavalt märgistada. Loomad võib tätoveerida. Võib panna loomadele ka mikrokiibi, kuid see on mõeldamatu farmis kasutamiseks (liiga kallis ettevõtmine). Mikrokiip eeldab ka kiibilugeja olemasolu. Odavaim viis loomade märgistamiseks on tätoveerimine. Tätoveerida võib vastavate tangide kui ka kogemuse olemasolul iga kasvataja oma farmis olevad küülikud ise, kui tangid puuduvad, siis saab alati abi paluda oma kohalikult veterinaarilt. Samas pakub EKAÜ abi loomade tätoveerimisel.
Tätoveerimistange on erinevates mõõtudes 5, 7 ja 10 mm tangid, mida saab küülikutel kasutada. Sobivamad on 5 ja 7 mm tangid. 10 mm tangid jäävad kääbustõugudele kasutamiseks liiga suureks. Soovitavalt võiks olla numbreid 0 – 9 vähemalt 5 – 6 komplekti, olenevalt siis tangide numbrite mahutavusest. Sest võib juhtuda, et teil tuleb kasutada kõiki 5 - 6 komplekti ühe vääringuga numbreid korraga. Näiteks on looma numbriks: 111111 ja kui teil puudub vastav arv numbreid, siis läheb looma tätoveerimine raskeks, muidugi mitte võimatuks, aga looma tuleb tätoveerida sel juhul mitu korda ja see ei ole looma suhtes õiglane. Mõned tätoveerimistangide näidised, mida on võimalik endale soetada. Korralike tangide hinnad algavad Eestis 2820.-,millele lisanduvad siis numbrite komplekti hind ca 852.- Kui soovite endale korralikku komplekti saada, siis peate arvestama umbes 5400 – 7800- väljaminekuga. Sellisel juhul on teil kõik vajalik olemas. Tätoveerimispastat on võimalik saada alates 45.- (Antud hinnad 2010 aasta alguse seisuga, ei hakka neid eurodeks ümber panema).
Kuidas märgistada?
EKAÜ on sätestanud kindlad ja ühtsed reeglid küülikute märgistamise osas. Looma number koosneb siis minimaalselt kolmest-neljast (3-4) numbrist. Esimesed 1-2 numbrit on looma sünniaasta, järgmised üks-kaks (1-2) numbrit on looma sünnikuu ja siis jooksvalt 1-3 numbrit on looma järjekorranumber. Isasloomadel lõppeb alati paaritu numbriga ja emasloomadel paarisnumbriga.
Näide: Kui loom on teil sündinud 01.01.2008 ja tegemist on selle aasta esimese isasloomaga, siis võite näiteks looma numbriks anda 8011 või 811 Oletame, et selles pesakonnas on 4 isaslooma ja 4 emaslooma, siis terve pesakonna saate tätoveerida vastavalt isasloomadele: 8011, 8013, 8015 ja 8017 või 811, 813, 815 ja 817. Emasloomadele saate anda näiteks numbrid: 8010, 8012, 8014 ja 8016 või 810, 812, 814 ja 816. Kui teil sündis jaanuaris veel mõni pesakond, siis neile loomadele saate anda numbreid edasi vastavalt siis isastele : 8019, 80111, … jne kuni 801999 või 819, 8111… jne kuni 81999. Emastele siis vastavalt 8018, 80110 jne, kuni 801998 või 818, 8110… kuni 81998. Selline märgistusviis kehtib juba 2004 aasta sügisest.
Paremasse kõrva läheb teie farmi number, mis on teile PRIA poolt antud.
Kuidas märgistada loomi alates 2010 aastast?
Jõudis kätte aasta 2010 ja loomade märgistamine küülikute osas läheb väheke keeruliseks. Et kõik ilusti ja ühtlane oleks, siis nagu ikka vasakusse kõrva looma füüsiline number. Näiteks sünnib teil farmis pesakond 01.01.2010, kuidas neid märgistada. 0 aasta number 2010, 1 või 01 tähistab jaanuari ja looma enda järjekorra number isastel nt. 1 paaritu ja emastel paarisarv nt. 2.
Seega looma number vasakus kõrvas näeks välja isasloomal selline 011 või 0011 ja emasloomal siis kas 012 või 0012. Paremasse kõrva tätoveeritakse PRIA poolt antud farmi number nt. 12345.
Kuidas teha kindlaks, kumb kõrv on parem ja kumb vasak?
Kui te võtate looma endale sülle, sabaga enda suunas, siis looma vasak kõrv jääb teile vasakule poole ja parem kõrv paremale poole. Ei ole mingit kaksipidi arvamist.
Rõngastamine, kuidas ja miks seda tehakse?
Kindlasti on osad teist saanud loomad, kellel on kõrvanumbri asemel rõngas ümber tagumise jala. Ka meil on paar looma sellise märgistusega. Kindlasti küsite, et miks on need loomad nii märgistatud ja mitte tätoveeritud?
Inglismaal on mõlemad märgistamise moodused lubatud ja iga kasvataja leiab enda jaoks just talle selle sobiva viisi. Rootsis aga enam kasvatajad ise oma loomi tätoveerida ei või. Seda võib teha neil ainult loomaarst. Ja kuna tätoveerimise võimalus on nende jaoks üsna võimatuks tehtud, siis peavad nad ostma oma küülikuühingult rõngastamiseks mõeldud rõngad. Need ei ole odavad ca 20 – EEK tk ja on saadaval erinevas suuruses.
Kuidas ja millal neid pannakse?
Rõngad pannakse loomadele vanuses 6-12 nädalat, vanus oleneb paljustki tõust. Hiidtõugudele pannakse varem, kuna nende luud kasvavad kiiremini. Kääbustõugudele hiljem, aga mitte hiljem kui 12 nädalaselt. Tagumine käpp tõmmatakse ettevaatlikult sirgu ning rõngas libistatakse üle küünarliigese, mille taha jääb rõngas pidama. Kui rõngas panna varem, siis see lihtsalt kukub sealt ära. Kuna rõngastamissüsteem on üsna uus, siis tuleb rõngastatud loomi nende kasvamise käigus jälgida, et rõngad loomale sisse ei kasvaks. Kui on ohtu sissekasvamisele, siis tuleb rõngas ettevaatlikult tangidega puruks lõigata, selle käigus küülikule viga tekitamata.
Fotol on kenasti punane rõngas näha ümber valge reksküüliku jala. Rõngas liigub vabalt ja kasvuruumi jagub.
Sama loom laual, pange tähele pisikest punast täppi tema tagumisel käpal, mis tähistab rõngastatud kohta.