Vahel juhtub, et küülikumamma sureb vastsündinud poegade pealt ära.
Mida hakata peale nende pisikeste pimedate poegadega, kes on ainult mõni päev või tund vanad? Kõige parem lahendus selleks on see, kui on enamvähem samavana pesakond olemas, kelle juurde võid orvud laiali jagada. See on näiteks ka üks põhjus, miks tasub alati korraga mitu ema paaritada. Kui ühega midagi juhtub, siis on varuvariant poegadele olemas. Paraku alati ei lähe asi soovitud rada pidi. Kas emmed, kellele oleks võimalik mõni poeg alla panna, neil on ülisuured pesakonnad, et sinna ei saa enam kedagi juurde panna või mamma ei võta võõrast poega omaks.
Kui aga sellist ema hetkel käepärast ei ole, siis teine parim lahendus on see, kui on võõrutusealine pesakond, kelle võid mamma juurest ära tõsta. Siis teegi nii ja pane see uus pesakond emale kastiga puuri. Reeglina võtavad nad selle uue pisikese pesakonna enda hoole alla ja kasvatavad ülesse.
Mida siis peale hakata, kui ei ole käepärast võtta amme, kellel pojad panna?
Muide ammeks sobib ka hästi poegadega kassimamma, sest küülikute ning kasside nisad on suuruselt enamvähem võrdsed ja isegi nende piim sobib. Küll ei ole see nii rammus, kui küülikutel, aga ajab asja kenasti ära.
Kui pole ka kassimammat, siis tuleb aga hakata otsima alternatiive, kas lasta loodusel oma rada minna ja need pojad on hukule määratud või proovid nad ise kodus üles lutitada. Iseasi, kas see vaev end ära tasub. Ülesöötmine toob endaga kaasa surma, mis on tingitud seedetrakti puudulikkusest.
Kui oled otsustanud ette võtta selle lutitamise, siis esimene asi, mida teha saad. Tee neile soe ja pehme pesa, kui sul on varutud küülikute karva, siis vooderda pesa karvadega. Kui seda pole, saab hakkama ka pehmete ja puhaste froteerätikutega. Kata pesa kinni, kas siis karvadega või kerge rätikuga. Kui teed seda rätikuga, siis pead jälgima, et pojad kenasti õhku saavad ning ära ei lämbuks. Karvad on siinkohal parim valik, nendele loomulikum keskkond.
Ära aga pane pesale lisasoojustust nagu soojuslamp vms. Piisab täiesti toatemperatuurist ja kui lisad pesale veel soojust, sellisel juhu võivad pojad saada kuumarabanduse ning surra.
Annan siinkohal mõned retseptid, mida võid neile küülikupoegadele sööta.
Iga variandi all on ka konkreetse variandi kohta kirjeldus, kuidas käituda.
1 variant
125 ml värsket kitsepiima
125 ml kassipoegadele mõeldud piimaasendajat
1 – 1,5 sl või 10 kapsli sisu külmkuivatatud või värsket ternespiima. (Saadaval apteekides pulbri või kapslitena, on kallis, aga väga hea poegadele)
3 ml 38% koort
Sega kõik komponendid omavahel kaanega topis hästi läbi raputades. Hea on teha segu valmis tunnike enne söötmist, siis jõuab ternespiima pulber kenasti ülejäänud komponentidega seguneda. Vahetult enne söötmist soojenda segu ca 37 – 40 C peale. Söötmise ajal hoia ülejäänud segu soojas vesivannis, et kõik pisikesed sooja piimasegu saaksid. Nad eelistavad sooja külmale.
2 variant
3 osa keedetud ja jahutatud vett
1 osa Espilac (kutsikatele mõeldud piimaasendaja)
2 osa 38% koort
Sega koostisained omavahel ja soojenda segu. Kaalu iga poeg individuaalselt ära ja arvuta sellest kaalust 25%, see on kogus, mida konkreetne poeg peaks päeva jooksul sööma.
3 variant
125 ml suhkruta kondenspiima
125 ml keedetud ja jahutatud vett
1 munarebu
1 sl maisisiirupit
Sega koostisained kenasti kokku ja soojenda segu enne söötmist.
4 variant
Tavaline kitsepiim
5 variant
kassipoegadele mõeldud piimaasendaja
6 variant
1 osa kutsikatele mõeldud piimaasendajat Espilac
3 osa keedetud ja jahutatud vett
2 osa rammusat koort 35 – 38%
3 tilka vedelat multivitamiini
Kõikidele segudele võid soovi korral lisada probiootikumi kapsleid.
Kui oled leidnud endale sobiva segu, mis sinu poegadele sobib, siis jäägi selle juurde ja ära muuda segu. Pole vaja muuta seda, mis toimib hästi. Kui lisad söödale probiootikume, siis 0 – 2 nädala vanustele poegadele lisa 0,5 ml ning üle 2 nädalastele poegadele 1 ml poja kohta päevas.
Kuidas ja kui tihti sööta?
0 – 2 nädal
Sööta iga 6 h tagant ca 4 – 5 ml segu päevas, mitte rohkem esimesel elunädalal. 10 – 14 ml teisel nädalal. Peale igat söötmist pese sooja niiske rätikuga iga poja kõhtu ja genitaale, et stimuleerida seedimist ja roojamist. Kui poeg on kenasti pärast söömist roojanud ja pissinud, võid võtta ette teise poja. Kui sull on sõbralik koer, kes on nõus poegi lakkuma, siis selle masserimistöö võid talle jätta. Tal tuleb see raudselt paremini välja.
2 – 4 nädal
Sööda iga 8 – 12 h tagant, mitte rohkem kui 14 – 26 ml segu päevas, vastavalt vanusele ja suurusele. Juurde võid hakata pakkuma väheke heina, vett ja jõusööta. Samuti peaks neile tutvustame neile nende öiseid pehmeid pabulaid (küülik on koprofaag ja see on neile eluliselt tähtis, kuna need väljaheited on B-vitamiini rikkad). Anna esialgu 1 pabul päevas 4-5 päeva jooksul, siis peaks ta ise juba selgeks saama, kust ja kuidas neid kätte saab.
4 – 6 nädal
Toida iga 12 h tagant, mitte rohkem kui 26 – 30 ml segu päevas. Pärast 6 elunädalat ei ole enam vaja poegadele piimaasendajat sööta, kui nad söövad juba regulaarselt heina ja jõusööta.
Võimalikud komplikatsioonid
Lutitatud pojad ei pääse mitte probleemidest.
Kõhulahtisus on üks tavalisemaid sümptomeid. See on tulemus, kas konkreetsele pojale liiga rammusast segust või ülesöötmisest. Kui kõht on lahti üle 1 päeva, siis reeglina see poeg on hukule määratud.
Dehüdratsioon on teine levinud probleem. See tähendab aga seda, et poeg pole saanud piisavalt vedelikku.
Kõhukinnisus on kolmas levinud probleem. Seega, ära unusta peale igat söögikorda poegadel kõhtu ja genitaale stimuleerida, et väljutada roe ning uriin. Kui see tegemata jätta, siis poeg sureb selle kätte.
Söötmine
Kõige tähtsam, mida tuleb söötmise juures meeles pidada on see, et poeg ei tõmbaks vedelikku kopsu. Kõige väiksemgi tilk kopsu võib poegadel esile kutsuda surmava kopsupõletiku ja seda mõne tunniga.
Desinfitseeri enne igat söögikorda kõik pudelid, lutid, süstlad.
Istu või lama põrandal, kui te poegi söödad, kasuta pehmet froteerätikut või patja süles söötmiseks, et poeg oleks mugavas asendis. Pisikesed küülikupojad on energilised ja vingerdavad ettearvamatult. Nad hüppavad ootamatult ja seetõttu peadki olema põrandal söötmise ajal, et nad endale haiget ei teeks. Kui oled toolil ning poeg hüppab ja maha kukub. See kukkumine võib ta tappa, eriti veel siis, kui pojal on kõht piima täis.
Söötmiseks hoia küülikult horisontaalses asendis ühes käes ja teise käes hoia pudelit või süstalt, oleneb millega teda söödad. Kui mähid pudeli ning käe pehmesse puhtasse ja kuiva puuvillasesse lappi jättes luti lapist välja. Siis saab küülikupoeg oma esikäppadega “vändata” mööda kätt nagu ta teeb seda ema nisa otsas olles.
Küülikupojad alguses ajavad vastu söötmisele ja pead üle saama soovist neid vägisi toitmast. Kui poeg sülitab luti suust välja, siis lihtsalt niisuta piimatilgaga poja mokki ja ta lakub selle sealt ära. Kui ta on selle ära lakkunud, siis korda seda protseduuri ikka ja jälle. Ole hell ja järjekindel. Kui suudad hoida pojad hüdreerituna ja söödetuna – isegi seda vastu nende tahtmist – mõne söötmiskorra järel hakkavad pojad ise istuma või püüdma tilku, mida te neile annad. Kuigi seda ei pruugi juhtuda esimese söögikorra järel. Kui veab kohe eriliselt, siis õpivad pojad ära turboimemise. Selle meetodiga suudavad nad 15 ml korraga sisse tõmmata vähem kui 9 sekundiga.
Ära mitte mingil juhul pigista korraga palju piima poegadele suhu. On parem tilgutada ja olla ettevaatlik, et poeg ei lämbuks piima sisse.
Pojad võivad päevaks paariks kaotada oma imemisrefleksi. Kui nad hakkavad ise lutti püüdma ja imema, siis lase neil seda teha ja ära avaldage pudelile mingit survet. Ära vajuta süstalt (kui söödad süstlaga) ega pigista pudelit, kui söödad pudelist. Pojad suudavad imeda sellise intensiivsusega, et nii süstal kui pudel saavad ise tühjaks. Kui aitad kaasa pudeli või süstla tühjendamisele, siis võid sellega kogemata küüliku lämmatada, kui ta neelab korraga liiga palju piima.
Kui poeg ei ime, siis see ei ole veel suur probleem. Enamik õpivad süles lutilt kukkuvaid piimatilku püüdma ja see on isegi turvalisem viis söötmiseks, sest sellega ei kaasne ohtu poegade lämmatamiseks.
Kui pojad avavad silmad (umbes 10 – 12 päeval), katsu poegi võimalikult vähe, kuida neid just ei sööda või ei hoolda.
Kui peaks juhtuma, et poeg saab korraga liiga palju piima ning kaotab teadvuse selle käigus, sest see blokeerib õhujuurdepääsu kopsudesse. See ei tähenda kohe seda, et loom on surnud. Aga siis tuleb teha “küülikupoja Heimlich manöövrit”, see on ainus viis poja päästmiseks. Ja lisaks kõigele on see hirmuäratav.
Hoia poega kindlalt kahe peopesa vahel.
Fikseeri selg ja kael, et need ei liiguks. Tõsta küülik oma pea kohale nii, et poja nina suundub taevasse.
Kindla kui mitte liiga kiire liigutusega kiiguta poega ülalt alla oma jalgade suunas (olge ettevaatlik, et poeg ei läheks vastu põrandat).
Korda seda protseduuri paar – kolm korda, seni kuni vajalik. Poja siseorganite raskus surub vastu diafragmat, kui sa nii poega kiigutad küllalt kiirelt ülalt alla. See protseduur annab piisavalt survet, et väljutada üleliigne õhk või piimatilk, mis blokeerib õhu liikumist kopsudesse.
Kohe, kui tunned, et poeg liigutab jäta manööver pooleli.
Kui palju korraga sööta?
0 – 1 nädala vanustele poegadele anda korraga 2,5 ml segu igal söögikorral.
1 – 2 nädalastele 5 – 7 ml korraga igal söögikorral. Kogus oleneb indiviidist, samas võib olla kogus ka oluliselt väiksem, kui tegemist pisemat tüüpi küülikuga
Pea meeles seda, et küülikupoegi tuleb hoida ülesöömast ühe korraga, seepärast on ette antud ka maksimaalsed kogused. Kui pojad õpivad ära turboimemise, siis võivad nad endale korraga sisse tõmmata üleliigse koguse ja nad ei suuda seda ära seedida. Reeglina magu küll lõhki ei lähe, aga see surve võib põhjustada suuri valusid, gaase ja teeb poja haigeks. Pigem võib neid veidikene alatoita kui ületoita. Kui kahtled, kas ta sai piiavalt süüa, siis lase tal minut paar hinge tõmmata ja retseptoritel tööle hakata ning siis paku uuesti lutti. Reeglina kui neil kõht täis, siis nad lutti rohkem ei võta. Poegade kõht peab pärast söötmist olema mõnusalt ümar ja täis, mitte rebenemiseni kõva ja punnis.
2 – 3 nädalastele 7 – 13 ml korraga igal söögikorral. Nagu ikka võib kogus oluliselt väiksem olla olenevalt isendist. Küülikupoegade silmad avanevad umbes 10 -12 päevaselt. Alusta neile siis heina, kaera ja jõusööda ning vee andmist väikestes kogustes.
3 – 6 nädalastele 13 – 15 ml korraga igal söögikorral. Umbes 3 nädalased küülikupojad hakkavad eksperimenteerima tahke toiduga. Mitte ainult ei ole tähtis jätkata piima andmist küülikupoegadele vaid seda tuleks ka rikastada ternespiimaga. Samas tuleb neid tutvustada ka normaalse küülikute bakteriaalse flooraga, terve parasiitide vaba täiskasvanud küülikuga. Otsi üks potentsiaalne koprofaagia doonor, kui alustad orbude toitmist esmakordselt. Vajadusel tee doonoril parasiitidetõrje ka läbi, selleks sobib hästi Ivermectin süstlahus. Kui pojad on umbes 2,5 – 3 nädalased lahusta üks öine pabul poja kohta nende piimalahusesse. Kuid seda ära kasuta söödana. Lahusta see väikese koguse piimaga ning anna seda kui ravimit, sest poegadele ei meeldi alguses see “eriline” söödasegu mitte üks teps. Kuid see on neile eluliselt vajalik ja aitab kaasa nende normaalse mikrofloora arengule seedetraktis.
Soovin edu kõigile, kes selle tee ette võtavad. Anna ka meile teada, kuidas läheb.
Uued postitused