Paljud on kindlasti dilemma ees, kuidas küülikuid pidama hakata. Kas puuris või vabapidamise teel. Otsustasime ka ühe reksi paariga vabapidamist proovida. Et, mis saab ja kuidas asjad kulgevad.
Alustasime sellega 2009 aasta aprillis. Esmalt tegime emasele suure jooksuaia koos suure puuri ja pesakastiga. Jooksuaeda lisasime ka tasapinna, kuhu panime veel ühe pesakasti sisse, et ka isasel oleks kuhugi minna, kui mamma oma peidupaika ei lase.
Mida tegime? Esmalt küljevõrgust seinad kaevasime ca 0,5 m ulatuses maasse, et nad end sealt välja ei kaevaks. Kuna küülik on uruloom, siis nad vahest kipuvad ka kaevama. Meil on üsna kulli- ja rongarohke piirkond, siis tuli panna jooksuaiale katus peale, et kullid-rongad ligi ei pääseks. Paraku sai meil puur natuke madal enda jaoks liikumiseks, seega kui ise seda teha soovid, siis arvesta ka enda pikkusega. Kui ei soovi jooksuaeda maasse kaevata, siis on alati võimalus teha aiale võrkpõhi alla ning asetada see vastu maad. Küll on seda väheke raskem siis puhastada, kui vajadus tekib.
Mõned erinevad näited sellistest vabapidamisaedikutest. Kui sul on puitmaterjali vabalt omast käest võtta, siis on võimalik teha uhkeid jooksuaedikuid oma loomadele.
Siin siis üks variant lihtsast jooksuaedikust, millel on ka võrkpõhi.
Kindlasti tasub jooksuaeda teha erinevad tasapinnad ja kui võimalus, siis tasapinnad teha ka erineva struktuuriga, et loomadel oleks huvitav mööda tasapindu joosta ja hüpata.
28. aprillil 2009 viisime oma jooksuaeda viimaks sisse ka isase ja muidugi tehti sugu kohe ära ja alles siis hakkas papa ringi vaatama ja uudistama, mis toimub ja kuidas toimub. Paar päeva üritas papa mammat tõsiselt piinata oma kepsutamistega ja mamma kas jooksis eest ära või siis hoopis ründas papat. Kui arvasime, et ikka nii ei saa ja papa peab ära võtma, et las siis mamma naudib seda suurt aedikut ise ja hiljem koos poegadega. Kui äkki papa kaotas mamma vastu sellise huvi ja nad hakkasid kõrvuti koos magama ja ninapidi koos sööma ning mängima. Papa puhastas mammat ja vastupidi. See oli armas vaatepilt. Kuu aega hiljem sündisid neil esimesed pojad, kokku oli neid 7, kuid alles jäi 6 poega. Mõtlesime, et papat me veel ära ei võta, vaatame, mis edasi saab ja kas on see ka võimalik. Ca 2 nädalat hiljem oli mamma uuesti tiine. Nüüd siis seisime dilemma ees, mida ette võtta, kas võtta papa ära, või lasta asjadel oma loomulikku rada minna. Mis juhtub vanemate poegadega, kui emal tuleb uus pesakond, kas isane hakkab poegi ründama jne, jne. Selliseid küsimusi oli päris mitmeid. Päris alguses oli küll nii, et kui pojad olid sündinud, siis mamma urises papale ukse pealt vastu, et ei tule midagi siia! Kuid ca nädala möödudes, ka see urin lõppes.
Kuid meie üllatuseks ei juhtunud midagi sellist. Papa käis mammaga vaheldumisi pesakastis poegade juures. Pojad hakkasid viimaks ca 3 nädalaselt pesakastist välja puuri ja viimaks ka jooksuaeda käima. Neil pisikestel poegadel ei olnud ka mingi probleem avastada teine tasapind ja pesakast. Vahest istusid nad kõik 6 koos teises pesakastis ning papa-mamma suures puurid kõrvuti koos. Fotol siis mamma koos esimese pesakonna poegadega koos söömas.
Teine pesakond on kastis karvade sees peidus. Fotol siis teine pesakond 8 ilusat pojakest.
Nüüd 29. juunil sündis neil teine pesakond poegi. Seekord oli pesas 9 poega ja hetkel on neid järgi 8. Suuremad pojad käivad väiksemate juures pesakastis, aga imekombel neil peal ei tatsata ja pesa on ilusasti karvakuhila all peidus. Mamma tuleb ka alati vaatama, kui pesakaane lahti teeme, et mis toimub ja kes lubas. Vaatame ja jälgime, mis edasi saab ja kas Dee Dee on varsti uuesti tiine või püsib mõnda aega vaikus majas. Ise me ei ole nüüd enam näinud, millal papa asja ajanud on. Hetkel tundub asi toimivat, aga mis saab siis, kui pojad saavutavad suguküpsuse ca 3,5 kuuselt? Selleks ajaks kindlasti viime papa koos vanemate vennakestega puurist välja. Mis siis edasi saab, kas jätame mõned vanemad pojad koos mammaga nooremaid kasvatama, eks seda aeg näitab. Vaatame ja katsetame, kuidas välja tuleb. Sest fakt on see, et sinna tuleb panna uus isa, aga kui isane panna siis, kui nooremad pojad on kuused või vanemad, seda me veel ei tea. Kas isane hakkab nooremaid hävitama, kuna nad ei ole tema pojad?
Fotol esimese pesakonna suurem õde koos tema seljataga olevate nooremate õdede-vendadega.
Seda me ka veel ei tea ja ei julge eriti ka spekuleerida sellel teemal. Eks aeg annab arutust. Nagu näha, suuremad sinna ei lähe. Suuremate pesa oli selles nurgas, kus plika uudistab. Huvitav, kas kolmanda pesa jaoks tehakse pesa kolmandasse pesakasti nurka? Saame näha.
Kindlasti teeme paar sellist puuri veel, kuhu mõned põhikarjaloomad paigutame, et vaadata, kuidas asjad oma loomulikku rada lähevad. Üks on kindel, kui panna mitu emast koos ühe isasega ühte jooksuaedikusse kinni, siis poegides tuleb pojad kohe märgistada, et millised pojad millisele emmele kuuluvad. Muidu on endal pärast segadust kui palju ja tolku ei midagi.
Muidugi võid alati teha ka nii, et paned ühe ühte tõugu paari nt. uus meremaa valged ja teise teist tõugu emase nt. hõbeküüliku, siis on kohe ka näha, millised pojad kellele kuuluvad.
05.07 avastasime, et ikka vanemad pojad on parajad pätid ja tõmbavad nooremate eest piima ära. Noorukesed jäid väga kõhnaks ning osad hukkusid selle tagajärjel. Ei jäänud muud üle, kui mamma eraldada koos pisikestega vanematest poegadest koos papaga. Panime siis mamma pesakastipuurile ukse ette, et ta saaks rahulikult oma uuele pesale keskenduda. Kui aga sul on soov katsetada, et mis ikkagi välja tuleb, kui mõlemad pesakonnad koos on, siis suure tõenäosusega nooremad pojad hukkuvad ja vanemad kasutavad mammat mõnusalt enda elu parendamiseks. Ja seda seni, kuni mamma ükskord ütleb, et aitab ja ei lase enam tissitada. Meie soovitus on, et võimalusel ehitada vabapidamiseks mõeldud aed kahes osas, üks pool emale koos tissipoegadele ja teine pool suurematele poegadele koos papaga.
Saime 09.07 kirja Anttilt Raplamaalt, kes on sellist tüüpi vabapidamist harrastanud juba paar aastat. Suur tänu selle vastukaja eest! Et mitte teadmatuses hoida, toon siinkohal Antti märkmed ka siia lugemiseks. Tal on väiksemad kooslused, ehk siis paari kaupa ja ka suuremad kooslused rohkemate emmede ja papaga suuremates aedikutes.
Soovitused Antti poolt vabapidamiseks:
Kui ema uuesti poegib, siis eelmine pesakond võõrutada, või siis nagu meie tegime ema poegadest eraldada. Kuna meil on nii mammal kui ka papal suur jooksuruum, siis vahet pole. Nad on sellega täitsa nõus. Alati ei pruugi seda juhtuda, aga ta on täheldanud selliseid asju:
Vanemad pojad sõtkuvad nooremad surnuks.
Imevad salaja tissi, et väiksemad jäävad ilma, sest mammal pole rohkem pakkuda. Kus avastati, et isegi 4 kuused pojad salaja emme alt tissi tirisid, kui neil see võimalus olemas oli. Küll ei usuks, aga tuleb välja, et nii nad teevad.
Vabapidamisel elavad küülikud mõnusalt koos ja magavad kuhjas üksteise otsas. Küll tuleb eraldada isased. Meie eraldaksime isased kõik omaette, aga Anttil on nuumisased kõik ühes puuris, kus alguses toimub väike võimuvõitlus ja edasi elatakse juba harmoonias. Kokku on soovitav panna ühevanused isased alla 3 kuud ja jätta nad nii, hiljem kedagi juurde ei ole soovitav lisada. Vastasel korral tekib suurem madin, mis võib lõppeda surmaga.
Tuleb välja, et isased on palju rahulikumad ja söövad paremini. Kaalukausil on ka erinevused isaste kasuks.
Küll on vabapidamisel ka omad probleemid:
Nimelt on neist raske poegijaid saada, nimelt on osad ideaalsed emad ja teised seevastu “rongaemad”, ei hoolitse oma poegade eest üldse. Palju oleneb see sellest, kuidas on teised emased ümberringi ja ka aia suurusest, kus loomi pead. Tuleb ette ka tigedaid emasid , kes kipuvad teiste poegi hävitama.
Vaatame, mida elu toob ja kuidas pojad kasvavad ning mis edasi saab. Hetkel on järgi meil 9 st noorest 3 prisket ja pontsakat poega, 1 sinine, 1 šokolaad ja 1 tortoise black ehk siis thyringeri karva poeg.
11.07 uurisin natuke rohkem vabapidamise kohta internetist ja leidsin ühe blogi, kus üks Lääne Virginiast pärit kasvataja proovib pidada küülikuid vabapidamise meetodil suhteliselt metsa ääres. Kellel blogi vastu rohkem huvi, siis selle leiate siit, ei hakka seda siinkohal tõlkima. Lühidalt on ta kokku puutunud vabapidamise võlude ja valudega. Küll on kullid saanud mahlase suutäie paar nädalat enne lihaloomade lihaks tegemist. Kuna kullidel olid siis pojad ja neid oli vaja toita. Pärast seda pandi võrk ka peale, et kullid ligi ei saaks. Küülikud naudivad talvist külma ilma ja lund täiel rinnal. Teevad urge poegimiseks ja peidupaigaks ja selle käigus end ka väljapoole aedikut kaevanud. Et plehku pannud loomad tagasi aedikusse saaksid, tehti selline uks, mida on võimalik avada ainult ühelt poolt. Kaader lähemalt ühepoolsest uksest. Samas on sellel ka omad riskid, nirk ja mink tulevad rõõmsalt läbi, suuremad loomad mitte. Alguses söötis ta loomi maas olevatesse kausikestesse, aga hiljem ehitas neile väikese söödamajakese. Ka sellise söödamajakese võid ise ehitada oma loomadele.
Jõudsat katsetamist ja anna ka meile teada, kuidas edeneb, et saaksime ka seda väärtuslikku infot jagada.
Uued postitused