Foxy Rabbits küülikud | Angooraküülik

Angooraküülik

Angooraküüliku ajaloo kohta on palju vasturääkivusi, kuid võttes arvesse üldist teooriat, siis angooraküülikud olid tuntud juba varajasel 18. sajandil, ca 1723 aastal. Jutt selle kohta on selline, et olid ühed meremehed, kes purjetasid mööda ilma ringi ja randusid ükskord Türgi sadamasse, mis tollel ajal oli Angora nime all, tänapäeval on see Ankara. Selle linna tänaval nägid nad naist, kes kandis imeilusat salli, mida nad eales varem näinud ei olnud. Salli siidisus ja pehmus ületas Prantsusmaa sallide oma mitmekordselt. Nad tundsid huvi salli lõnga vastu ja olid hämmeldunud kuuldes, et selleks on kasutatud angooraküüliku villa. Meremehed võtsid endaga mõned angooraküülikud Prantsusmaale kaasa.

Mõned Prantsusmaa autoriteetsed isikud väidavad, et tegelikult on Prantsusmaa angooraküüliku aluspanijad, mitte Türgi. Et nemad mainisid angooraküülikut esimesena, kuigi Prantsuse entsüklopeedia kohaselt on selleks märgitud 1765. a. Prantslased ise usuvad, et angooraküülikut on samaaegselt toodetud koos teiste tõugudega erinevates maades, kaasaarvatud Prantsusmaa.

Prantslased nõudsid pikka, siidist kasukat ja õigeid kasvutingimusi selleks. See teooria on välja kasvanud Mégnini raportist, mida hoiti Prantsusmaa söekaevandustes ja et need loomad ei näinud iial päevavalgust. Just söekaevandustes kasvasid neile isenditele imepikk, siidine kasukas just pilkases pimeduses. Seda arvesse võttes tekib küsimus, et miks peaksid loomad, kes elavad pilkases pimeduses ja söekaevanduses endale kasvatama selga pika karvkasuka. Kas loodus hoiab neid nii kuumuse või külma eest kaitstuna? Samas ilma igasuguse kahtluseta tuleb anda prantslastele au näha angooravillas tulevikku lõnga näol. Kuigi prantslased ei olnud ainsad, kes nägid tulevikku ja võimalust sellel suurepärasel kiul. Inglismaa tuli kiiresti järgi angooravillast ülikondadega. Inglismaa tegi arvatavasti kõige rohkem angooraküüliku eksportimist teistesse riikidesse, sealhulgas Saksamaa, Hispaania, Jaapan ja mitmed teised Euroopa riigid.

Arvatavasti toodi esimesed angooraküülikud Ameerikasse umbes 1900. aastal ja sedagi küülikunäitusel osalejate poolt. Esimene märge angooraküüliku kommertsialiseerumises Ameerikas on aastatel 1925 või 1930. Kuigi Ameerikas on väga vähe kommertslikke villatehaseid, siis mitmed kasvatajad otsustasid pidada väikeseid angooraküüliku karju, et saada villa ja näidata oma loomi erinevatel näitustel. Kuigi isegi nüüd ei ole veel loodud angooravillale alternatiivi – kiud on tuntud kui aristokraadi villana.

Pidamine

Kui otsustad angooradega alustada, siis esmalt tuleb algajatel selgeks teha, mitu looma ta üldse võtta tahab. Kas võtta 1 – 2 angoorat lemmikloomaks? Kas plaanid ka neid edaspidi paaritada ja tegeleda aretustööga? Mitu ema plaanid aastas paaritada? Mis on maksimaalne arv, millega hakkama saaksid ja suudaksid kasvatada ja hooldada?

Igal kasvatajal on oma idee ja arusaam oma perfektsest puuride süsteemist. See kõik oleneb suuresti just ruumist ja selle suurusest, kuhu plaanid puurid panna. Olenemata, mida te otsustad, on tähtis meeles pidada seda, et puurid peavad olema kuivad, korraliku katuse all, hästi ventileeritud ruumid, kus ei tohi esineda tuuletõmbust. Ja ka temperatuur peab olema sobiv. Paljud on tundud huvi, kas võivad pidada angoorat garaažis, laudas, kanakuudis või mõnes muus kasutamata hoones. Jah võid küll, kui kõik eelnev on arvesse võetud.

Angooral peab olema mugav puur. Minimaalsed puurimõõdud isasele angoorale on laius 0,6 m x pikkus 1 m x kõrgus 0,5 m. Emasloomadele mõeldud puurid peaksid olema minimaalselt poole suuremad, et nad kenasti koos poegadega ära mahuksid.

Jootmine

Angoorasid on mõttekas joota pudelitest või nippeljootmetega, sest kausist juues nende karv vatistub ja määrdub kiiremini.

Sööt

Angoorad tahavad päevas ca 150 ml jõusööta saada, lisaks lutsern ja muu hein, et aidata lõhustuda organismi sattunud karvadel ja vältida karvapallide teket. Ja 2 x nädalas võib neile anda ca 50 ml lindudele mõeldud seemeneid, reeglina söövad nad seemned enne jõusööta meelsasti ära. See annab karvale ilusa läike.

Hooldamine

Angoora vajab pidevat hoolt ja kammimist. Hooldusvahenditest peab angoorade jaoks kindlasti olemas olema vähemalt kraas, täikamm ja tavaline kamm pikakarvalistele. Vähemalt kord nädalas tahab angoora saada tõsist kammimist. Kindlasti kammi ka tema kõhtu, mitte ainult selga. Angoora hakkab karva vahetama 7 kuuselt ja seda kuni 12 kuuni. Lihtsaim viis selleks on võtta käärid või karvaajamismasin ja lõigata loom paljaks. Teine variant on kitkumine, see samas võib võtta aega päevi, enne kui ühele poole saad. Enamik kasvatajaid kasutavad lõikamist.

Fotol pöetud angoora.

Angoora kaalub 2,50 – 5,00 kg

Euroopa standardi järgi antavad punktid tänapäeval:

1. Tüüp ja kehahoiak	20 punkti
2. Kaal	10 punkti
3. Karva tihedus ja pikkus	20 punkti
4. Villa struktuur	15 punkti
5. Markeeringud	15 punkti
6. Värvus	15 punkti
7. Sanitaarsus	5 punkti
Kokku	100 punkti

Kasutatud materjal:

Angora rabbits
Euroopa Standard

Angooraküülik

Pidamine

Jootmine

Sööt

Hooldamine

Liitu küüliku-uudistega

Kategooriad

Viimased kommentaarid

Populaarsed postitused

Lehed

Kirjuta meile

Uued postitused