Lõvilakk

Foto The North American Lionhead Club

Spekuleeritakse palju selle üle kuidas lõvilakk loodi kuid see ongi jäänud spekulatsiooniks.

Tõug ilmus esmakordselt 1996 aastal meediasse. Tõug jõudis esmakordselt Inglismaale 1995 aasta lõpus. Räägitakse, et lõvilakk saadi Swiss fox küüliku ja hermeliini ristamisel. See on ainult kellegi arvamus, kuidas tõug saadi. Samas arvatakse Ameerikas ka, et Jersey Wooly küülikul on siin oma osa, kuid see ei saa tõsi olla, sest Jersey Wooly küülikut ei tunta üheski Euroopa riigis. Seda enam, et tõug ilmus esmakordselt Inglismaal. Räägitakse ka seda, et kääbus angoorade pesakondades oli aegajalt leitud ka lõvilaka sarnaseid poegi. Üks on kindel, et lõvilakk on mutatsioon ja esimene suurem mutatsioon küülikute ajaloos toimus 1932 aastal, kui nähti esimest satiinküülikut havannaküüliku pesakonnas.

Lõvilakad osutusid populaarsemaks kui teised pikakarvalised kääbusküülikud just oma unikaalse välimuse pärast.

Tõug on suhteliselt uus ja paljudes Standardites ta puudub. Spekuleeritakse, et tõug ei jõua kunagi Euroopa Standardisse. Inglise Standardisse võeti tõug alles 2002 aastal. Ameerikas läbis tõug standardisse mineku katsed  alles 2005 aasta lõpus. Senini ei ole teda veel Standardisse kinnitatud, kuigi mõningaid värvuseid (8) juba hinnatakse ka näitustel.

Lõvilakk on küülik, kellel on Mm või MM geen.

mm geeniga küülikud EI OLE lõvilakad.

Kuid lõvilakk üllatab oma olemuselt kõiki kasvatajaid ja suureks “peavaluks” on tema lakk. Pesakonnas võib sündida 4 sorti poegasid… Lakata, väikese lakaga, suure lakaga ja teddy/wooly. Siin tuleb mängu  juba lakageen.

Lakk lõvilakal on geneetilise mutatsiooni tulemus. Erinevalt enamustest teistest geneetilise mutatsiooni tulemusena nagu karvastik, on see dominantne. See tähendab seda, et selle mutatsiooni tulemust näed kohe esimese põlvkonna ristamisel.

Standardi järgi kõige ideaalsem lõvilakk näeb välja selline, kellel puudub igasugune tagaosa seelik. Sellist looma on väga raske saada, kuid mitte võimatu. Sellise tulemuse võivad anda Mm geeniga järglased, kuid mitte alati. Sest nagu allpool kirjeldatud, siis Mm geeniga järglastel võib vanusega lakk kaduda. Ideaalis on lakk tihe ja pikk. Reeglina tuleb tiheda lakaga küülikutel just lühike lakk ja pika lakaga hõre… Seega sellise ideaalse looma saamine pole võimatu, aga kindlasti väga väga raske.

Kokku on  lepitud terminoloogias, et kasutatakse lakageeni defineerimisel tähte M.

M= lakk

m= lakata

Kõik geenid tulevad paarides. Seega kõik teised küülikutõud,  mida me teame on geeniga mm. See tähendab, et neil puudub geen, mis tekitab lakka. Ainult lõvilakad (lakaga küülik) kannab geeni M, mis tekitab küülikul laka.

Pea meeles seda, et küülikutel, kellel on ainult üks M geen, neil on soodumus täiskasvanuna oma lakk kaotada karvavahetuses. Ja  küülik näeb täiskasvanuna välja nagu tavaline lakata  loom, kuigi pojana oli tal ilus lakk ja seelik. Kõrvaloleval pildil on Mm lakageeniga täiskasvanud emane, kellel on lakk aastatega vähenenud, kuid mitte täielikult kadunud.

On olemas 2 võimalikku kombinatsiooni, mille tulemusena tekib lõvilakal lakk. Lõvilakad kahekordse lakageeniga (MM) ja ühekordse lakageeniga (Mm). Kuna lakageen on dominantne, siis piisab ühe lakageeni olemasolust (Mm), et küülikul tekiks füüsiline lakk. Kui aga küülikul puudub lakageen (mm), siis ei saa selle küüliku järglastel tulla kunagi lakka, kui teda ei paaritata lakaga (vähemalt Mm) küülikuga!

Allolev tabel illustreerib statistilist võimalust lõvilaka järglaste laka tulemusi. Kui paaritada omavahel lakaga ja lakata küülikuid, millised on tulemused. Tähtis on meeles pidada seda, et % on antud 100 poja mitte pesakonna kohta.

MM – topelt lakageen Mm – ühekordne lakageen mm – lakata geen
MM – topelt lakageen 100% lõvilakad100% MM 100% lõvilakad50% MM

50% Mm

100% Lõvilakad100% Mm
Mm – ühekordne lakageen 100% lõvilakad50% MM

50% Mm

75% lõvilakad25% MM

50% Mm

25% mm

50% lõvilakad50% Mm

50% mm

mm – lakata geen 100% lõvilakad100% Mm 50% lõvilakad50% Mm

50% mm

100% mm

Nagu eelnevalt oli näha, ei saa lakaga küülikut, kui vähemalt üks vanem pole vähemalt Mm lakageeni kandja.

MM lakageen annab küülikule ilusa tugeva laka ja seeliku, mis ei kao ka looma täiskasvanuks saamisel. Loom näeb suurepärane ja majesteetlik välja.

Kuid MM lakageen võib lisada ka ülemäärast villa, sealt ka Teddy/Wooly lõvilakk. Loom näeb välja just kui väikene karvapall, tema keha on kaetud üleni pika karvkattega, erandiks pole ka nägu ja kõrvad, et looma võib pidada angoora ristandiks.

Vasakpoolsel pildil on loom ühe kuune ja parempoolsel pildil sama loom täiskasvanuna.

Kuidas teha vahet, milline küülik on ühekordse Mm ja milline kahekordse MM lakageeniga? Seda saab teada ainult loomade sünnil, kui Mm küülik näeb välja nagu iga teine tavaline küülik, siis MM geeniga lõvilakk näeb välja kummaline.

Nagu kõrvalolevalt pildilt näha on vasakpoolne MM lakageeniga ja parempoolne Mm lakageeniga. Vasakpoolsel küülikul puudub karv turjal, külgedel ja põskedel. Pildil on pojad 7 päeva vanused, mil eristus on veel hästi märgatav. Paari nädalaselt see eristus kaob ja enam ei ole võimalik kindlaks teha, kumb küülik on MM ja kumb Mm geeni kandja. See selgub taas umbes 4 kuu vanuselt. Seepärast tasuks pojad sünnil “märgistada”, kes millist geeni kannab. Või prakeerida pesast kõik Mm geeniga pojad.

Pea meeles, et lakk lõvilakal ei ole mitte alati garanteeritud! Tõug on selleks liiga uus, et siin garantiisid anda. Võid saada suurepärase kauni Mm lakageeniga järglase, kuid pärast esimest karvavahetust on ta oma laka kaotanud. Võib juhtuda, et see kasvab tagasi, samas võib see igaveseks kadunud olla. Mõningatel lõvilakkadel on õhem ja pikem lakk, mõningatel lühem ja paksem lakk. Liiga vara on öelda kindlalt selle tõu juures, milliseks kujuneb konkreetse looma lakk kui temast on saanud täiskasvanud loom.

Looma ideaalkaal jääb täiskasvanuna 1,30 -1,70 kg. Maksimaalselt 1,80 kg.

Tõugu Euroopa standardi  järgi ei hinnata.

Kasutatud materjal:

  • North American Lionhead Club
Posts Protect Plugin by http://blog.muffs.ru